Loodus on siin väga lõunamaine/toopiline – tüüpilised kookospalmid, banaanipuud ja veel palju erinevaid muid palme. Lisaks siis hästi palju muid puid ja põõsaid. Kuna meil on algusest peale olnud plaan vedeleda enamuse ajast siin kuurortis, siis “päris” loodust pole me lähedalt näinudki. Seega pole me kohanud ühtegi ahvipärdikut (võiks ju olla?), me pole saanud ühtegi pühvlit pildi peale (aga neid siin kindlasti on – bussiaknast vilksamisi nägime) ja päris džungel on meil täiesti nägemata. Aga ka siin peesitamas on võimalik näha (hästi hooldatud) loodust ja väga erinevaid puid-põõsaid ja taimi ning isegi mõni loom-lind hakkas kaamera ette.
Kuna hotelli juures on ülimalt tähtis looduse hooldamine, siis on siin igasugu asjamehi, kes näevad kõvasti vaeva endale omaselt aeglaselt looduse hooldamisega. Vaeva nähakse kõvasti. Kui muru julgeb selles kuumuses natuke kõrgemaks kasvada, aetakse muruniidukid ja trimmerid ning vähemalt 5 meest väikese platsi peale kokku ning likvideeritakse see ülim silmailu riivamine ära – järgi jääb maksimaalselt 0,5 cm kollast muru. Kõik niidetud ebemed korjatakse kokku ja viiakse minema. Ja iga päev kastetakse muru ja põõsaid ja lilli – kõik platsid on kastmisvoolikuid ja automaatkastjaid täis. Kui aga siiski juhtub, et muru ära kuivab, siis jäi meile mulje, et see muru tuuakse uus – ühes kohas oli suur plats muru mätastena uuesti maha pandud. Kookospalmidel ei lasta ka pähkleid suureks (et nad ise alla kukuks) kasvada – eile nägime, kuidas jälle oli mitmemeheline brigaad kokku aetud ja üks mees oli palmi otsas ning lõikus pähkleid alla ning lõikus üleliigseid lehti maha. Päris suur hunnik pähkleid oli õhtuks kogunenud. Lisaks nähakse siin kõvasti vaeva muru peale langevate lehtede kokku korjamisega. Seda tehakse jälle kohalikele omasel viisil – võetakse väike luud kätte ja siis aetakse lehed rahulikult hunnikusse. No tekkis kohe tahtmine tutvustada neile suurepärast leiutist nimega murureha 😉
Puude ja põõsaaste juures on lahe see, et kõik muudkui õitsevad. Kuna me asume põhjapoolkeral, siis on siin ju talv ;-), aga puud-põõsad on õites. Mõne puu juures on väga lahe efekt näha – mõned viljad on valmis (õigemini juba mustaks minemas), mõned viljad on alles valmimisjärgus ja samas õitseb see puu ka veel lisaks. Eks sellises kliimas need puud nii vist käituvadki – lehtedega sama lugu: puul on nii rohelisi, kui kirjusid lehti (nagu meil sügiseti, ainult, et siin tuleb neid rohelisi lehti kogu aeg juurde). Mõned palmid ja põõsad on sellised, mida meie kasvatame toataimedena – ainult, et siin on need meie toataimed täies mõõdus puud suure ja jämeda tüvega. Ja kaktused kasvavad siin ka lihtsalt muude puude-põõsaste vahel. Lahe.
Lilled ja muud taimed on siin ka muudkui õites. Ja loomulikult kasvavad siin õues ning metsikult sellised taimed, mida meil potitaimedena kõrgelt hinnatakse. Leidub siin tüüpilisi potililli ja isegi hiina roos on metsikuna esindatud. Muud ronitaimed on siin väga tavalised. Ja õisi on väga palju. Ja seda mitte ainult meie hotelli juures, kus võiks eeldada, et aednikud näevad kõvasti vaeva lillede eest hoolitsemisega – käisime väikesel jalutuskäigul hotelli alalt väljas ja seal tee ääres kasvab metsikuna igasugu õites ilutaimi ja mitte vähe!
Jalutuskäik hotelli alalt välja näitas meile väga palju kohalikku loodust – seda isegi vaatamata faktile, et jalutasime maksimaalselt kilomeetri eemale hotellist ja sedagi mööda teed. Huvitav on see, et pea igas aias siin on olemas püha paik – hotelli juures on see selline suurem, aga aedades on need sellised pisemad ja kohati natuke räämas, aga mulje jäi selline, et olemas peab see olema igas aias. Mõni oli oma püha paiga väga uhke teinud, mõni natuke tagasihoidlikuma; mõnes oli palju “andameid”, mõnes vähem.
Loomi pole me eriti palju kohanud. Siin on esindatud täiesti tavalised kassid, kes õhtusöögi ajal tüütavalt süüa nuruvad ja kui miski ei meeldi, siis pahisevad ning ründavad (üks Soome pere oli täiesti õnnetu lausa õhtusöögi ajal kassi terrori pärast). Lisaks on siis erinevas suuruses ja tõus (krants on levinuim tõug) koeri – mõni koer näeb ikka väga õnnetu välja. Lisaks siis putukad ja mutukad – punased sipelgad on natuke suuremad, kui meie kuklased ja mardikad on ka ikka üle 5 cm pikad. Lindudest on esindatud tüüpilised kodulinnud – kuked ja kanad. Muudest lindudest oleme näinud “kuldnokka” (no tegelikult ta ei ole kuldnokk, aga kuna nokk on kuldne, siis meie ristisime ta selleks – sama tüütud on nad ka, nagu meie kuldnokad) ja täiesti tavalist varblast. Pluss veel mõningad linnud, mida oleme peamiselt kaugelt näinud.
Ühel päeval käisime rannas spetsiaalselt krabisid taga ajamas. Hommikupoole jalutasime lennukite maandumisraja juurde, et lennukeid pilti/filmile saada ja märkasime, et rand on tihedalt täis väiksemaid ja suuremaid auke, mida krabid peitumiseks kasutavad ja tegelikult sibas kogu rannas pisemaid, väiksemaid ja natuke suuremaid rannakrabisid – vaat, et astu või peale. Neid on siin ikka meeletult. Ja mõni auk on ikka selline 5-10 cm läbimõõduga – seda pole kindlasti mõni paarisendine krabi kaevanud. Mehis vedeles ookeani lainetes ja ema sõnul ajas käe liiva sisse ning sealt tuli kämblasuurune krabi välja. Mehis neid küll ei kartnud, ema küll natuke pelgas. Samal õhtul läksime pimeduse saabudes uuele jahile – pimedas tulevad ka suuremad välja. Siis oli neid tõesti rohkem seal ja nad ei jooksnud nii kiiresti eest ära ka. Aga kuna me päris ööni ei viitsinud vahtida seal rannas (vahepeal tekkis tunne, et astu või peale pisikestele krabidele), siis suurimad krabid, mida nägime olid (koos sõrgade-jalgadega) nii umbes 10 cm läbimõõduga. Mõni suurem võttis pildistamist täie rahuga 😉
Ilmast ka siia lõppu. Ega miskit erilist rääkida polegi – temperatuurinäidikut me pole näinud, aga eks see temperatuur ole reaalselt ennustatud 30-35 vahel päeval. Õhtusel ajal on natuke jahedam – eks ööseks võib kohati isegi 25-ni langeda see temperatuur. Teisel nädalal on pea igal öösel vihma sadanud. Eileõhtune vihm oli ikka päris äikesetorm, kus tuult ka natuke oli – muidu on see vihm olnud siin vaikse tuulega. Äike on ka mürtsunud, aga natuke eemal – eilne käis meist päris otse üle ja siis võis isegi lubatud (ilmajaam ennustab iga päev 10-50% tõenäosusega äikesetormi) tormi mõõtu umbes viieks minutiks anda. Ja hommikul rõdule minnes oli seal umbes sama soe, kui toas – nii 26-27 kraadi; tavaliselt on rõdul ikka tõsiselt soe ja lämbe olnud.
Homme näeme ehk natuke rohkem loodust ka – läheme elevante vaatama.
Pilte loodusest saab näha siin.